Gordoni perekool

2019. aasta sügisel korraldas MTÜ vahelduseks midagi ainult lapsevanematele. Kaudselt on muidugi kasu sellest ka lastele, sest lapsevanemad õppisid Merle Vetesina-Unni kaasabil Gordoni perekoolis, kuidas oma lastega paremini suhelda. Kokku oli 8 koolitussessiooni ja osavõtjaid 14. Koolitusel osalejad jäid väga rahule ja mõlgutavad mõtteid jätkukoolituse osas.
Koolitust aitas rahastada Saaremaa vald.
Artikkel valla lehes (leheküljel 3).

Pilliõppepäevad

Üritame igal aastal ette võtta mõne vahva temaatilise õppepäevade või matkade seeria. 2019. aastal pöörasime pilgud pillide ja muusika imelisse maailma. Meil oli kavas neli pilliõppepäeva, mille käigus said lapsed ise pille valmistada, erinevaid pille proovida ja kuulata kuidas oskajad pille mängivad. Kaasa lõid ka lasteaia õpetajad ja lapsevanemad.

Septembris sõitsime külla Anseküla seltsimajja, kus meile juba varasematest aastatest tuttavad rahvamuusikud ansamblist Küi tutvustasid erinevaid fantaasiapille. Pillide tegemiseks saab kasutada plasttorusid, plekkpurke, pingule tõmmatud traati ja nööri, kummikindaid, puupulki, herneid ja mida kõike veel. 

Plekkpurgist ja kummikindast trummi valmistamine. Foto: Elle Viia

Vibupill kummikindaga. Foto: Elle Viia

Novembri alguses aga kutsusime ansambli Küi kohe enda juurde lasteaeda. Seekord tutvustasid nad meile erinevaid rahvapille, mida nad oma ansamblis kasutavad. Torupilli hääle peale pani nii mõnigi laps käed kõrvadele, aga tegelikult oli ikka äge ka. Ja kandleid said suuremad kohe ise proovida ka. 

Kandleproov. Foto: Elle Viira

Mari mängib torupilli. Foto: Elle Viira

Detsembri alguses oodati meid külla Kuressaare muusikakooli. Siin tutvustas rõõmsameelne Veikko Lehto koos teiste muusikakooli õpetajatega meile erinevaid pille, mida muusikakoolis õppida saab. Saime ka veidi aimu, et mismoodi see muusikakooli elu käib. Eriti meeldisid meile erinevad trummid ja see kui õpetaja Tanel Juksaar tegi trombooniga elevandi häält ja siis veel mootorratta häält. Loodame, et nii mõnigi noor muusik sai siit mõtte tulevikus muusikakooliga põhjalikumalt tutvuda.

Õpetaja Veikko tutvustab kontrabasssi. Foto: Elle Viira

Muusikakooli ilusas jõuluootel saalis. Foto: Elle Viira

Õpetaja Tanel Juksaar mängib trummi. Foto: Elle viira

Ja viimaseks retkeks meie pilliõppepäevade seerias sai külaskäik naaberkülla, Kihelkonna kirikusse. Siin tutvustas Ülle Reinsoo meile pillide kuningat - orelit. Ja tõesti, meie lasteaia lapsed oleksid sinna oreli sisse ilmselt kõik ära mahtunud - nii suur oli see pill. Väga põnev oli orelit ja oreli mängimist lähedalt vaadata, lisaks said kõik soovijad ka ise proovida, kas tuleb pillist hääl välja. Ronisime veel paari korruse jagu kirikutorni ja vaatasime, kus on kellanööride otsad, neid tõmmates saabki kiriku kellad lööma.

Saime istuda täiesti oreli kõrval. Foto: Triin Reitalu

Ja ise orelit proovida! Foto: Triin Reitalu

Loodame, et nii mõneski noores tärkas tulevane muusikahuviline, minul lapsevanemana oli küll väga põnev. Kõik meie pilliteemalised üritused toimusid projekti "Lümanda laste pilliõppepäevad" raames ja see on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Suured tänud kõigile juhendajatele: ansambel Küi, Kuressaare muusikakooli pere, Ülle Reinsoo. Kõikjale kohale saime ikka oma hea bussijuhi "onu Aini" abiga.

Kirja pani Triin.
Meie tegemistest ilmus ka artikkel Meie Maas.

Maale elama

Täna oli Saaremaal palju sagimist. Paljud külad ja maapiirkondade asutused olid avatud suure üle-Eestilise Maale Elama päeva raames. Nii ka meil Lümandas. Lasteaias tegime endile perede ja lastega mõnusa ära olemise ja pakkusime muuhulgas meile külla sattujatele kohvi ja kooki. Karalas, kus meie lapsevanemate kontsentratsioon on ka kõrge, oli kohviku filiaal. Või ehk oli vastupidi, Karala kohviku filiaal Lümandas. Mõlemasse kohvikusse küpsetasid head ja paremat meie väsimatud ja vaprad lapsevanemad. Karalas teenisime 237€ ja Lümandas 180€. Kohvikute tulu läheb 2020. aasta kevadel plaanitud loomaaia külastuse tarbeks.

Laud oli lookas. Foto: Elle Viira

Suure Tõllu jälgedes kerisekivil ja Odalätsil

Viimase väljasõiduna suundusime otsima Suure Tõllu kerisekivi. Teel sinna tegime peatuse Karujärve juures ja saime teada, miks selle nimi just Karujärv on. Üks legend räägib, et seitse karu tülitsenud nii kõvasti, et Vanajumal jahutas nende tüli suure vihmaga, millest tuligi järv. Pärast tüli lahkusid karud igaüks ise suunas ja sellest ongi järv seitsmesopiline. Lugesime üle ka Karujärve saared.
Suure Tõllu kerisekivi leidsime ka ilma suurema vaevata üles. Mõõtsime üle ka - meid oli piisavalt palju, et kivi ümber ring teha ja kätekst kinni hoida. Kivi olla siia maha jäänud kui sauna tarbeks kerisekive korjanud Piretil põllepaelad rebenesid.
Tagasiteel tegime veel peatuse Odalätsi allikatel, mis olla tekkinud Vanapagana kabjajälgedest. Kui Tõll vanapagana kord unest äratas, läinud Vanapaganal oda pea all pooleks ja ta trapinud suures ahastuses kapjadega vastu maad, et "Oda läts, oda läts". Sinna siis tulnudki allikad.
Tõllu jutte ja veel palju muudki jagas meiega õpetaja Urve Vakker koolist.

Kui külm kipub näpistama, tuleb kiiresti üks ringmäng

Nii suur kivi oli

Karujärve ääres

 Meie ettevõtmist toetas rahaliselt siseministeerium Kohaliku Omaalgatuse Programmi raames.

Suure Tõllu jälgedes Tagamõisas

Teist korda suundusime Suure Tõllu jälgi otsima Tagamõisa poolsaarele Kollinge randa ja Undva ninale. Kord Tõll ajanund Vanapaganat taga ja see põgenenud suure hädaga merre. Meri läks sügavaks ja Pagan võtnud selja tagant liiva ja visanud endale jalge ette, et ikka kaugemale saaks. Nii tekkinud Harilaid. Harilaid on Kollinge rannast ilusasti näha. Vanapaganal läks aga seekord täitsa täbarasti ja ta uppunudki merre ära. Pagana sõrmeluid uhub meri siiani randa ja need kolisevad tormise ilmaga Kollinge rannas.
Undva ninal aga järanud hundid Vanapagana konte ja ulunud, sealt tulnud Undva nimi.
Sellised jubedaid jutte rääkis meile Tagamõisas Tiina Ojala, aitäh Tiinale!
Ilmataat oli seekord täiesti meiega ühte meelt ja oktoobri algusest hoolimata oli vananaiste suvi täies hoos.

Kollinge rand. Kolinad polnud kuulda, sest ilm oli vaikne

Undva nina, siin need hundid siis ulusid.

Undva rand

Undva pank

Lasteaiast kaasa pakitud lõuna maitses värskes õhus niii hea!

Meie vahvat Tõllu retke toetas Siseministeerium Kohaliku Omaalgatusprogrammi vahenditest.

Suure Tõllu jälgedes Sõrves

Saaremaa on ju Suure Tõllu ja tema naise Pireti tegutsemise jälgi täis. Sekka ka Vanapagana krutskite jälgi. Just neid jälgi me Karu-Kati Õpitoaga otsima suundusimegi. Esimese retke korraldasime Sõrve, Viieristi luidetele ja Kõrgema allikale. Meil oli väga vahva matk, mille käigus kuulsime kuidas Tõll oma viimases võitluses vankrit keerutas ja kuhu ta siis pea kaenlas oma viimasele unele sättis. Ka teame me nüüd, et ilmaasjata "Tõll, Tõll tõuse üles, vaenlane on maal" hüüda ei maksagi. Võib juhtuda, et äkki ärkabki ja vihastab kui näeb, et vaenlast polegi. Tõllu Sõrvekandi legendidega tutvustas meid Tammeougu Mari Ansekülast, suur aitäh talle! Mõned matkapildid ka:

Kõrgema allikas oli seekord veest üsna tühi

Puu otsa on roninud haruldane luuderohi

Sõrves on ikka täitsa kõrged mäed

Retkelised teel

Meie vahvat Tõllu retke toetas Siseministeerium Kohaliku Omaalgatusprogrammi vahenditest.

Auto valmis

Sügisel MTÜ heategevuskohtikute rahadest ostetud auto sai kevade saabudes lõpuks uue kuue ja laste rõõmuks õue "sõitma". Veelkord aitäh kõigile raha ja küpsetistega panustajatele ja talgulistele autovärvijatele! Pildid tegi Elle.

Usinad värvijad

Lõpptulemus on ilmeline!