Teist korda suundusime Suure Tõllu jälgi otsima Tagamõisa poolsaarele Kollinge randa ja Undva ninale. Kord Tõll ajanund Vanapaganat taga ja see põgenenud suure hädaga merre. Meri läks sügavaks ja Pagan võtnud selja tagant liiva ja visanud endale jalge ette, et ikka kaugemale saaks. Nii tekkinud Harilaid. Harilaid on Kollinge rannast ilusasti näha. Vanapaganal läks aga seekord täitsa täbarasti ja ta uppunudki merre ära. Pagana sõrmeluid uhub meri siiani randa ja need kolisevad tormise ilmaga Kollinge rannas.
Undva ninal aga järanud hundid Vanapagana konte ja ulunud, sealt tulnud Undva nimi.
Sellised jubedaid jutte rääkis meile Tagamõisas Tiina Ojala, aitäh Tiinale!
Ilmataat oli seekord täiesti meiega ühte meelt ja oktoobri algusest hoolimata oli vananaiste suvi täies hoos.
 |
| Kollinge rand. Kolinad polnud kuulda, sest ilm oli vaikne |
 |
| Undva nina, siin need hundid siis ulusid. |
 |
| Undva rand |
 |
| Undva pank |
 |
| Lasteaiast kaasa pakitud lõuna maitses värskes õhus niii hea! |
Meie vahvat Tõllu retke toetas Siseministeerium Kohaliku Omaalgatusprogrammi vahenditest.
No comments:
Post a Comment